Blogi

Kas hoiu-laenuühistute näol on tegemist panganduse uue trendi või hoopis millegi suuremaga?

Eestis loodi esimene eestlaste hoiu- laenuühistu juba 1902. aastal. Ühistuline tegevus Eesti panganduses arenes ja toimis edukalt kuni 1940. aastani. Taasiseseisvunud Eestis on teinud pangamaastikul ilma valdavalt klassikalised kommertspangad. Ometigi on just viimastel aastatel hakanud tõusvas joones taas esile kerkima hoiu-laenuühistute tegevus – nelja aastaga on nende maht Eestis kasvanud tervelt seitse korda! Kas hoiu-laenuühistute tormiline kasv on juhus, ajaga kaasnev paratamatus või on sellel selged käegakatsutavad põhjused?

Kuigi Eesti siseturg on väike, viivad kommertspangad riigist puhaskasumina välja ligikaudu 300 miljonit eurot aastas. Samal ajal on väikesed hoiuseintressid ja kõrged teenustasud viinud selleni, et oma raha hoidmise eest peab sisuliselt peale maksma. Näiteks Swedbankis hoiustades saab eraisik 4000 euro eest aastas intressitulu üksnes 2 eurot (intressimäär 0,05% aastas 15.01.2017 seisuga). Sama ajaga kaotab see hoius tänu inflatsioonile oma väärtusest 44 eurot (SEB prognoos aastaks 2017).

Möödunud aasta märtsis esines SEB Balti divisjoni korporatiivpanganduse juht sõnavõtuga, kus pidas võimalikuks isegi negatiivse intressi kehtestamist ettevõtjate hoiustele!

Siin peitub ilmselt ka kõige praktilisem põhjus hoiu-laenuühistute kasvava populaarsuse taga – nimelt pakuvad hoiu-laenuühistud kümneid kordi kõrgemaid intresse, mis ületavad inflatsiooni ja toovad seisva raha pealt ka reaalset tulu. Näiteks sellesama 4000 euro pealt maksab Kodumaa Kapitali HLÜ aastas netointressi üle 179,20 euro (netointress 4,48%). Seevastu kolmeaastase hoiuse puhul on intress koguni 7%. Samal ajal ei ole tegu mingi riskiinvesteeringuga – hoiused on ühistu poolt tagatud väljaantud laenude kattevaraga. Mis teeb sellised tingimused võimalikuks?

Hoiu-laenuühistutel puudub klassikaline omanikering – omanikeks on kõik ühistu kliendid ehk ühistu liikmed – igaüks võrdselt ühe häälega. Tänu sellele saabki ühistu pakkuda paindlikke laenutingimusi ja kõrgeid hoiuseintresse. Ning kogu see raha jääb Eestisse!

Hoiu-laenuühistud pakuvad täna paljudes tehingutes pangale vägagi tulusat alternatiivi. Muidugi ei saa öelda, et hoiu-laenuühistud täna pankasid täies ulatuses asendada saaksid – HLÜ pakub küll hoiustamist ja erinevaid laenutooteid, kuid ei saa pakkuda näiteks pangakaarti, millega automaadist raha saab. Küll aga on hoiu-laenuühistute populaarsuse kasv selgeks märgiks, et inimesed soovivad eemalduda klassikalistest, jäikade tingimustega hiidpankadest ning eelistavad võimalikult paljusid rahaasju ajada vahetumalt ja tunduvalt soodsamate tingimustega.