fbpx

Kas kõrge inflatsioon on tulnud selleks, et jääda?

Kui 2021. aasta alguses ütles Föderaalreservi juht Jerome Powell, et antud hetke kõrge inflatsiooninäitaja on „mööduv“ (ingl k – transitory), siis ta pidi neid sõnu sama aasta sügisel sööma, kui ta tunnistas USA Kongressi Esindajatekoja ees, et ta oleks pidanud määratlusega täpsem olema ning ta ei arva enam, et kõrge inflatsiooninäitaja on mööduv nähtus. Powelli tunnistuse põhjustas asjaolu, et inflatsioon mitte ei aeglustunud, vaid kiirenes läbi terve 2021. aasta. Nüüd 2022. aasta alguses oleme olukorras, kus aastane inflatsiooninäitaja on arenenud riikides vahemikus 5 kuni 12 protsenti. Ning alles veebruari alguses pidi Saksamaa majandusanalüüsi instituut, IFO, tõstma Saksamaa 2022. aasta inflatsiooniootust 4% peale. Alles 2021. aasta detsembris oli ootus, et tarbijahindade tõus ulatud käesoleval aastal 3,3%-ni. Eestis küündis tarbijahinnaindeksi tõus jaanuaris 11,3% peale, olles detsembris olnud koguni 12,2% eelmise aasta samast ajast kõrgem.

Kuidas me nii kõrge inflatsiooninäitajani jõudsime? Ühelt poolt saab seda seostada majandusseisakust tingitud tarneahelate ajutise katkemisega 2020. aasta märtsist, kuid teiselt poolt, ja ehk olulisemalt, saame selle põhjuseks pidada keskpankade poolt raha juurde paiskamist majandusse.

Oluline on see, et seoses covidiga tehtud liikumispiirangutega, aeglustus majandustegevus alates 2020. aasta märtsi keskpaigast ning terves maailmas oli seoses liikumispiirangutega majandustegevus tugevalt häiritud 2020. aasta aprillist mai lõpuni. Koos majanduslangusega tõi see selle, et hinnad hakkasid 2020. aasta aprillist langema.

Pärast vahepealsest majanduse jahtumisest tingitud hindade langust, hakkas suurem hinnatõus 2021. aasta maikuust. Nii et kõrgem võrdlusbaas kestab meil kuni 2022. aasta aprilli lõpuni ning maikuust näeme juba kõrgemat võrdlusbaasi. See omakorda tähendab, et inflatsioonitempo peaks maikuust alates aeglustuma.

Peamiseks küsimuseks kõrgema inflatsiooni puhul on vahepeal oluliselt tõusnud energiakandjate hind.  See omakorda mõjutab teatud viitajaga kogu tootmis- ja teenindussektori hindu. Kui nafta hind on üle 90 dollari barrelist, siis see on tõstnud ka bensiini- ja diislihinda ning maagaasi viiekordne hinnatõus on tõstnud hoonete kütmise hinda. Elektri hinnatõusu taga on olnud Euroopa riikide valitsuste teadlik valik muuta fossiilsetest kütustest toodetav elekter senisest kallimaks ning nafta hinnatõusu taga on rohepöörde tõttu pidurdunud investeeringud uute naftaväljade kasutuselevõtuks. Elektrienergia hinnatõus mõjutab kõiki hindade ülesminekut teatud viitajaga, sest tootjad teevad kauplejatega pikaajalisi tarnelepinguid ning kõrgemad elektrihinnad on alles neid hindasid hakanud mõjutama 2022. aasta jaanuarist.

Elektrienergia turul näeme, et veebruaris ei ole enam nii kõrgeid hindu, nagu nägime detsembris ja jaanuaris ehk praegu jääb elektrienergia hind tippaegadel 200 euro MWh juurde, kui veel detsembris küündisid need sageli üle 400 euro MWh. Nii et see peaks ka muude kaupade hinnatõusu survele leevendust tooma. Hinnatõusu surve on ka seoses tööjõu kallinemisega, mis on Eesti keskmist palgataset arvestades ka mõistetav, sest palgaskaala alumises otsas on üldise hinnatõusuga raskem hakkama saada ning tööandjad tunnetavad vajadust palkasid tõsta.

 

Tabel 1. Eesti inflatsioonitempo viimasel paaril aastal (allikas: Statistikaamet).

 

Olukorras, kus USA inflatsioon jõudis 7% juurde pidi Föderaalreserv (USA keskpanga kohta täitev institutsioon) lõpuks inflatsioonisurvele reageerima ning nii anti 2021. aasta novembris mõista, et 2022. aastal võiks arvestada kolme intressimäära tõstmisega, mis võiks baasintressimäärad viia 0,75% – 1,00% tasemele. Samal ajal teatas Powell sellest, et järk-järgult lõpetatakse ära varaostud ehk sellega lõpetatakse ära Föderaalreservi bilansimahu paisutamine, mis sisuliselt tähendab rahatrükki ehk võimaldab USA riigieelarve rekordilist defitsiiti. USA föderaaleelarve defitsiit oli 2020. ja 2021. rahandusaastal kokku 5,9 triljonit dollarit. Asetamaks need numbrid konteksti, siis USA eelarvedefitsiit moodustas 2020. aastal 15% sisemajanduse kogutoodangust (SKTst) ning 2021. aastal 12,1% SKT-st. Võrdluseks järgib Eesti ikka veel tasakaalus eelarve põhimõtet, nii et eelarvedefitsiit ei ületa meil üldiselt paari protsenti SKT-st kui sedagi.

Selline kulude paisutamine tõigi USA-sse ja hiljem ka Euroopasse tavapärasest suurema hinnatõusu, sest inimeste jõukus suurenes, mille tulemusena osteti rohkem kestvuskaupu, autosid, ehitati maju ning tehti remonti.

USA Föderaalreservi poolt intressimäärade tõstmisele viitamine peegeldus aktsiaturgudele 2022. aasta jaanuaris, kui nähti viimase 19 kuu suurimat aktsiahindade langust. Alates 2020. aasta aprillist oli nähtud vaid vaevalt 5%-lisi turgude korrektsioone. Nüüd nähti lõpuks ka üle 10%-list korrektsiooni ning tehnoloogiaaktsiatest tulvil börsiindeks kukkus tipust lausa 15%. Ühed analüütikud nägid selles suurema, 50%-lise aktsiahindade korrektsiooni algust, teised näevad selles aga lühiajalist allatulekut, mida turgude üldise tervise jaoks oli väga vaja. Kummal poolel on õigus, seda näitab aeg, kuid minu hinnangul ei ole suuremaks kukkumiseks aeg veel küps. Võlamajandus saab hästi hakkama ka nullist veidi kõrgemate intressimääradega.

Kõrge inflatsiooni valguses ei ole me hoolimata paljude ootusest näinud kulla ega hõbeda olulist hinnatõusu ning nendele paralleelseks alternatiiviks tekkinud bitcoin tuli intressimäärade tõstmise jutu peale hoopis allapoole. Bitcoini hinnaliikumine näib käivat rohkem ühte jalga kogu kiire kasvuga uue tehnoloogiasektori aktsiatega. Kuid need, kes arvavad, et nüüd selle korrektsiooniga saabus bitcoini lõppvaatus, on sunnitud taas eksima.

 

Kokkuvõttes tasub meeles pidada, et inflatsiooni võrdlusbaas läheb üles mais-juunis ning juhul kui nafta hind ei ole selleks ajaks jõudnud 120 dollari tasemele, siis saame rahulikumalt vaadata inflatsiooni aeglustumise suunas. Sellega lõppeb ka seekordne inflatsioonipaanika kütmine, kuid võlamajanduse alustalad sellest küll parandatud ei saanud. Rahapaigutamise ebaratsionaalsusest tulenevate probleemide lahendamist lükatakse taaskord edasi.