Kodumaa Kapitali HLÜ PÕHIKIRI
1. ÜLDANDMED
1.1. Kodumaa Kapitali HLÜ (“Ühistu”) on eraõiguslik juriidiline isik, tulundusühistu. Ühistu ärinimeks on Kodumaa Kapitali HLÜ.
1.2. Ühistu asukoht on Tallinna linn, Harju maakond.
1.3. Ühistu tegevuspiirkond on Eesti Vabariik.
1.4. Ühistu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.5. Ühistu juhindub oma tegevuses õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
2. ÜHISTU LIIKMESKONNA MOODUSTAMISE PÕHIMÕTE
2.1. Ühistu tegutseb liikmelisuse alusel. Ühistu on moodustatud territoriaalsuse põhimõttel. Ühistu tegevuspiirkond on toodud põhikirja punktis 1.3.
3. ÜHISTU EESMÄRK, PÕHITEGEVUS JA PÕHIVÄÄRTUSED
3.1. Ühistu eesmärgiks on Ühistu liikmetele („Liikmed“, „Liige“) finantseerimisteenuste osutamine.
3.2. Ühistu põhitegevuseks on osutada Liikmetele hoiuseteenust, kogudes Liikmetelt hoiuseid, ning laenuteenuseid, väljastades Liikmetele laene. Ühistu võib teha ka muid tehinguid hoiu-laenuühistu seaduse tähenduses, mis on otseselt või kaudselt vajalikud Ühistu eesmärkide saavutamiseks.
3.3. Ühistu põhiväärtusteks on eetilisus, sõltumatus, rahvuskultuuri (s.h kodumaise
ettevõtluse) toetamine ning kogukondlik tegevus.
4. ÜHISTU LIIKMEKS ASTUMINE JA LIIKMELISUSE LÕPPEMINE
4.1. Liikmeks astumine
4.1.1. Ühistu Liikmeteks võivad astuda nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
4.1.2. Liikmeks astuv füüsiline isik peab olema täisealine, kelle peamine elukoht on Eestis.
4.1.3. Liikmeks astuva juriidiline isiku asukoht või tegevuskoht peab olema Ühistu tegevuspiirkonnas (põhikirja punkt 1.3).
4.1.4. Liikmeks astuja esitab Ühistu juhatusele („Juhatus“) kirjaliku liikmeavalduse paberkandjal Ühistu kontoris või elektronpostiga digitaalselt allkirjastatult.
4.1.5. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Juhatus ühe kuu jooksul liikmeavalduse kättesaamise päevast arvates. Liikmeks saamise eelduseks on Ühistu sisseastumismaksu ja osamaksu tasumine.
4.2. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise alused
4.2.1 Juhatus võib keelduda Liikmeks vastuvõtmisest järgmistel alustel:
4.2.1.1. Liikmeks astuja ei vasta Ühistu põhikirjas, õigusaktides või Ühistu sisedokumentides sätestatud nõuetele;
4.2.1.2. Liikmeks astuja ei tasu osamaksu või sisseastumismaksu;
4.2.1.3. Liikmeks astuja on varem Ühistust välja arvatud põhikirja või seadusega sätestatud nõuete mittejärgimise tõttu;
4.2.1.4. Ühistu ei suuda tagada ega soodustada olemasolevast suurema arvu liikmete majanduslikke huve.
4.2.2 Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse tegemisel saadab Juhatus isikule vastavasisulise otsuse ärakirja ühe (1) nädala jooksul otsuse tegemisest arvates. Ärakirjas on ära näidatud vastuvõtmisest keeldumise põhjendus.
4.2.3 Juhul kui esinevad asjaolud, mis on Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise alus(t)eks, tagastab Ühistu Liikmeks mittevastuvõetava isiku poolt tasutud osamaksu.
4.3. Liikmesuse lõppemine
4.3.1. Ühistu Liikmesus lõpeb:
(1) Liikme Ühistust väljaastumisel (põhikirja punkt 4.3.2);
(2) Liikme Ühistust väljaarvamisel (põhikirja punkt 4.3.3);
(3) Liikme väljaarvamisel võlausaldaja nõudel (põhikirja punkt 4.3.4);
(4) Liikme surma korral (põhikirja punkt 4.3.5);
(5) juriidilisest isikust Liikme lõppemisel (põhikirja punkt 4.3.6);
(6) Liikmesuse üleandmisel (põhikirja punkt 4.3.7).
4.3.2. Ühistust väljaastumine
4.3.1.1. Ühistu Liikmel on õigus Ühistust välja astuda, kui tal ei ole Ühistu ees täitmata kohustusi.
4.3.1.2. Liikmel ei ole õigust Ühistust välja astuda kolme (3) aasta jooksul arvates Liikmeks saamisest, välja arvatud mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjuse olemasolu hindab Juhatus.
4.3.1.3. Ühistust väljaastumise soovi korral peab Liige esitama Juhatusele kirjaliku väljaastumisvalduse vähemalt kolm (3) kuud enne väljaastumist. Juhatus otsustab Liikme väljaastumisavalduse rahuldamise ühe (1) kuu jooksul arvates väljaastumisavalduse saamisest.
4.3.1.4. Liige loetakse Ühistust väljaastunuks Juhatuse poolt vastavasisulise otsuse tegemise päevast arvates.
4.3.3. Ühistust väljaarvamine:
4.3.3.1. Liige arvatakse Ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Väljaarvamiseks peab olema mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse olemasolu hindab Juhatus.
4.3.3.2. Liikme väljaarvamise otsustab Juhatus. Juhatus saadab väljaarvamisotsuse koos väljaarvamisteatega väljaarvatud Liikmele kahe (2) nädala jooksul, arvates otsuse tegemisest. Väljaarvamisteates peab olema märgitud Ühistust väljaarvamise põhjus ja alus.
4.3.3.3. Liige võib väljaarvamisotsuse vaidlustada Üldkoosolekul 20 päeva jooksul arvates väljaarvamisteate kättesaamisest.
4.3.3.4. Liige loetakse Ühistust väljaarvatuks Juhatuse poolt väljaarvamisotsuse tegemise päevast arvates.
4.3.4. Liikme väljaarvamine võlausaldaja nõudel
4.3.4.1. Avalduse Liikme Ühistust väljaarvamiseks võib esitada Liikme pankrotihaldur või võlausaldaja kuue (6) kuu jooksul alates täitmise ebaõnnestumisest, kui võlausaldaja nõuet ei saadud rahuldada sundtäitmisega Liikme ülejäänud varast.
4.3.4.2. Avalduse esitanud isik peab lisama Hüvitise maksmise taotlusele täitedokumendi avalikult tõestatud ärakirja ja dokumendid edutu sundtäitmise kohta.
4.3.5. Liikme surm
4.3.5.1. Liikme surma korral läheb Ühistu liikmesus üle pärijale, kui pärija on esitanud liikmeavalduse ja pärija vastab Ühistu poolt Liikmele kehtestatud tingimustele. Kui pärijaid on enam kui üks, kohustuvad pärijad määrama ühise esindaja, kes teostab liikmesusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi.
4.3.5.2. Kui pärija ei esita liikmeavaldust kuue (6) kuu jooksul arvates pärimistunnistuse väljastamisest, loetakse, et pärija on loobunud liikmeavalduse esitamisest.
4.3.5.3. Pärija loobumisel liikmeavalduse esitamisest liikmesus lõpeb.
4.3.6. Juriidilisest isikust Liikme lõppemine
4.3.6.1. Juriidilisest isikust liikme lõppemisel liikmesus lõpeb.
4.3.7. Liikmesuse üleandmine
4.3.7.1. Liige võib liikmesuse üle anda teisele isikule, tingimusel, et Juhatus on otsustanud vastava isiku („Vastuvõttev isik“) liikmeks vastuvõtmise vastavalt põhikirja punktile 4.1.
4.3.7.2. Liikmesuse üleandmiseks esitavad liikmesust üleandev Liige ja Vastuvõttev isik Juhatusele ühise kirjaliku avalduse, milles Liige kinnitab, et ta soovib liikmesuse Vastuvõtvale isikule üle anda, ning milles Vastuvõttev isik avaldab soovi Ühistu liikmeks saada.
4.3.8. Hüvitus liikmesuse lõppemisel
4.3.8.1. Liikmesuse lõppemisel ei tagastata Liikmele (sh pärijatele) sisseastumismaksu ega osamaksu (sh täiendavat osamaksu), vaid makstakse Liikmele hüvitusena see osa varast, mille Liige oleks saanud, kui Ühistu oleks lõpetatud liikmesuse lõppemise päeval („Hüvitus“). Liikmesuse lõppemise päevaks loetakse liikmesuse lõppemise päevale eelneva kuu lõpu seisu.
4.3.8.2. Hüvituse arvutamisel lähtutakse Ühistu raamatupidamislikust väärtusest liikmesuse lõppemise kuupäevale eelneva kalendrikuu seisuga.
4.3.8.3. Hüvituse määramisel ei arvestata reservkapitali.
4.3.8.4. Hüvituse makstakse välja kolme (3) aasta jooksul alates liikmesuse lõppemisest. Üldkoosolek võib hüvituse maksmise tähtaega võrreldes seaduses või põhikirjas sätestatuga mõistlikult pikendada, kui väljamakse tegemine põhjustaks vastavalt asjaoludele Ühistule olulist kahju või seaks kahtluse alla ühistu tegevuse jätkumise.
5. LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED, TEATED
5.1. Üldpõhimõtted
5.2. Ühistu igal Liikmel on õigusaktidest ja Ühistu põhikirjast tulenevad õigused ja kohustused. Ühistu kohtleb oma Liikmeid võrdsetel asjaoludel võrdselt.
5.3. Liikme õigused
5.3.1. Liikmed teostavad oma õiguseid Ühistu suhtes Ühistu üldkoosolekul („Üldkoosolek“), kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
5.3.2. Ühistu Liikme peamisteks õigusteks on:
(1) võtta osa või olla esindatud Üldkoosolekul;
(2) tutvuda Ühistu dokumentidega Üldkoosoleku otsusel, kui see ei kahjusta Ühistu majanduslikke huve;
(3) saada Juhatuselt Üldkoosolekul teavet Ühistu tegevuse kohta;
(4) saada Üldkoosoleku protokolli ärakiri või selle osa väljavõte digitaalselt;
(5) tarbida kõiki Ühistu pakutavaid finantseerimisteenuseid kooskõlas ja vastavalt vastavate finantseerimisteenuste tingimustele;
(6) valida ja olla valitud Ühistu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
(7) saada osa Ühistu liikmetele jaotatavast Ühistu kasumist.
5.4. Liikme kohustused
5.4.1. Ühistu Liikme peamisteks kohustusteks on:
(1) täita käesolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning Ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid;
(2) tasuda põhikirjas sätestatud suuruses ja korras osamaksu ja sisseastumismaksu ning muid sihtotstarbelisi makseid vastavalt Üldkoosoleku ja/või Volinike otsusele;
(3) hoida Ühistu ärisaladust;
(4) mitte kahjustada Ühistu mainet.
5.5. Teadete edastamine
5.5.1. Ühistu edastab teated Liikmetele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldas vormis Liikmete nimekirjas märgitud aadressil, v.a kui seaduses on sätestatud teisiti. Kui Ühistu liige on Ühistule esitanud liikmeavalduses oma e-posti aadressi või teavitanud Ühistut hiljem oma e-posti aadressist, siis võib kõik teated vastavale Liikmele saata ka elektrooniliselt Liikme poolt avaldatud e-posti aadressile.
6. ÜHISTU AULIIGE
6.1. Auliikmeks nimetamine on Ühistu poolne eriline lugupidamisavaldus isikule, kellel on suuri teeneid Ühistu eesmärkide elluviimisel või sellele kaasaaitamisel ning kellel on Ühistu arengus oluline koht ja tähendus.
6.2. Ühistu auliikme nimetab Ühistu nõukogu lähtudes Ühistu auliikme statuudist.
7. ÜHISTU VARA
7.1. Osakapital, osamaks ja sisseastumismaks
7.1.1. Ühistu vara tekib Liikmete sisseastumismaksudest, osamaksudest: kohustuslikust osamaksust ja täiendavast osamaksust, ning muudest maksetest, Ühistu tegevusest saadavast tulust, annetustest ning muudest laekumistest.
7.1.2. Ühistu vastutab kohustuste eest oma varaga. Ühistu Liikmed ei vastuta Ühistu kohustuste eest.
7.1.3. Ühistu osakapitali miinimumsuuruseks on sada tuhat (100 000) eurot ja maksimumsuuruseks nelisada tuhat (400 000) eurot. Ühistu osakapital moodustub Liikmete osamaksudest.
7.1.4. Ühistu Liikmeks astumisel on Liikmeks astujal kohustus tasuda sisseastumismaks ja osamaks. Sisseastumismaks on kuus (6) eurot. Osamaks on füüsilistele isikutele 39 eurot ning juriidilistele isikutele vastavalt ühingu vormile: OÜ-le ja AS-ile 104 eurot ning MTÜ-le, TÜ-le, UÜ-le, FIE-le, tulundusühistule 54 eurot.
7.1.5. Osamaks tasutakse ainult rahas Ühistu arvelduskontole või sularahas hiljemalt ühe (1) nädala jooksul liikmeavalduse esitamisest arvates.
7.1.6. Ühistu osamaksu ei või pantida.
7.1.7. Ühistu netovara peab vastama vähemalt osakapitalile. Ühistu netovara vähenemisel alla osakapitali suuruse võib Ühistu Üldkoosolek kehtestada Liikmetele lisaosamaksu tasumise kohustuse.
7.2. Täiendav osamaks
7.2.1. Ühistu võib sõlmida Liikmetega täiendava osamaksu lepinguid, mille alusel tasub Liige Ühistule täiendava osamaksu. Tasutud täiendavale osamaksule kohaldatakse täiendava osamaksu lepingus kokku lepitud erisust ja muid lepingus sätestatud tingimusi.
7.3. Osakapitali suurendamine ja vähendamine
7.3.1. Osakapitali suurendamisel ja vähendamisel lähtutakse seaduses toodud regulatsioonist.
7.4. Reservkapital
7.4.1. Ühistu kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mis peab moodustama vähemalt poole Ühistu osakapitalist. Reservkapitali moodustamisele ja kasutamisele kohaldatakse seaduses sätestatud regulatsiooni.
8. KASUMI JAOTAMINE
8.1. Ühistu kasum jaotatakse Üldkoosoleku otsusega kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
8.2. Liikmetele, kelle tasutud osamaks on majandusaastal Ühistu kasutada olnud vähem kui aasta, kuid rohkem kui kuus kuud, makstakse dividendi pooles suuruses.
8.3. Dividende makstakse minimaalselt 20% eelmise majandusaasta kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum ning kohustuslik reservkapital ja muud seaduse või põhikirjaga ette nähtud reservid.
9. ÜLDKOOSOLEK
9.1. Üldkoosolek on Ühistu kõrgeim organ.
9.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
9.2.1. Ühistu eesmärkide seadmine ja muutmine;
9.2.2. Volinike valimine ja tagasikutsumine, tasustamise aluste ja korra kehtestamine;
9.2.3. Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
9.2.4. Liikmetele lisakohustuste määramine. Liikmetele lisakohustuse määramise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 3/4 koosolekul osalenud liikmetest;
9.2.5. muude seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.
9.3. Üldkoosoleku toimumise kohta edastab Juhatus Üldkoosoleku toimumise teate. Teade peab olema saadetud viisil, et see jõuaks Liikmeni vähemalt seitse (7) päeva enne Üldkoosolekut.
9.4. Üldkoosoleku toimumise teade peab sisaldama seaduses sätestatut, s.h tuleb teates näidata Üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud Üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Kui Üldkoosolekul muudetakse põhikirja, tuleb teates näidata kavandatud muudatuste olemus.
9.5. Üldkoosolekul on igal liikmel üks hääl. Ühistu liige võib hääleõigust kasutada esindaja kaudu lihtkirjaliku volikirja alusel. Üks isik saab esindada maksimaalselt kümmet (10)
Ühistu liiget.
9.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle 66% Liikmetest. Kui Üldkoosolekule ei registreerunud nõutav arv liikmeid, kutsub Juhatus kolme (3) nädala jooksul, kuid mitte varem, kui seitsme (7) päeva pärast, kokku uue Üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud Liikmete arvust.
9.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest.
10. VOLINIKUD, VOLINIKE KOOSOLEK
10.1. Kui Ühistul on üle 200 Liikme valib Üldkoosolek volinike koosoleku, kellele antakse üle Üldkoosoleku pädevus.
10.2. Üldkoosolek valib 20 – 40 volinikku. Ühe voliniku võib valida mitte enam kui 50 liikme kohta.
10.3. Volinikuks võib valida ainult Liikme.
10.4. Volinike volituste tähtaeg on kolm (3) aastat.
10.5. Igal volinikul on üks (1) hääl.
10.6. Juhatus teavitab volinike koosoleku kokkukutsumisest volinikke vähemalt seitse (7) päeva ette volinike e-posti aadressil. Koosoleku kokkukutsumise teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: koosoleku toimumise aeg ja koht, koosoleku päevakord ning viide kus ja millal on volinikel õigus saada enam teavet koosolekul arutelu alla tulevate teemade osas. Kokkukutsumise teatele lisatakse otsuste eelnõud, samuti hääletamisele minevate dokumentide eelnõud.
10.7. Volinike koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole volinikest.
10.8. Juhul kui koosolek ei ole otsustusvõimeline kutsub Juhatus kokku korduskoosoleku seitsme (7) päeva jooksul. Korduskoosolek on otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalevast volinike arvust.
10.9. Volinike koosoleku otsus on vastuvõetud üle 50%-lise häälteenamusega, kui seadus või põhikiri ei näe ette kõrgemat häälteenamuse nõuet. Isiku valimisel loetakse valituks enim hääli saanud kandidaat.
11. JUHATUS
11.1. Juhatus on Ühistu juhtorgan, mis juhib ja esindab Ühistut.
11.2. Juhatus koosneb minimaalselt kolmest (3) liikmest, kes valitakse Nõukogu otsusega kuni viieks (5) aastaks.
11.3. Nõukogu määrab Juhatuse liikmete seast Juhatuse esimehe, kelle ülesandeks on korraldada Juhatuse tööd;
11.4. Juhatuse liige (s.h Juhatuse esimees) peab vastama seaduses toodud nõuetele.
11.5. Juhatuse liige peab olema Ühistu liige.
11.6. Juhatuse liikmeks ei või olla Nõukogu liige, Revisjonikomisjoni liige, Audiitor ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik, krediidiasutuse ega teise hoiulaenuühistu juhatuse, nõukogu, revisjonikomisjoni liige ega audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kelle varasem tegevus või tegevusetus on põhjustanud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa tühistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.
11.7. Juhatuse liikmete õigused ja kohustused ning Juhatuse täpsem töökord määratakse Nõukogu otsusega.
11.8. Juhatus peab oma tegevuses kinni pidama Ühistu põhikirjast, Üldkoosoleku ja Volinike koosoleku ning Nõukogu seaduslikest otsustest.
11.9. Juhatuse liige vastutab seaduses ja Juhatuse liikmega sõlmitud lepingus sätestatud alustel ja tingimustel.
12. NÕUKOGU
12.1. Nõukogu on Ühistu juhtorgan, mis planeerib Ühistu tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle.
12.2. Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi Üldkoosolek. Nõukogu tagasi kutsumisel antakse põhikirjas määratud Nõukogu tööfunktsioonid Volinike koosoleku pädevusse kuni uue Nõukogu valimiseni.
12.3. Nõukogu on kolme (3) kuni kaheteistkümne (12) liikmeline.
12.4. Nõukogu valitakse kuni viieks (5) aastaks.
12.5. Nõukogu esimehe valib Nõukogu oma liikmete seast.
12.6. Nõukogu esimees korraldab Nõukogu tegevust.
12.7. Nõukogu annab Juhatusele korraldusi Ühistu tegevuse korraldamisel. Nõukogu nõusolek on vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest.
12.8. Nõukogu liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane maine, vajalik haridus, teadmised ja kutsealane sobivus ning vastab muuhulgas seadusest tulenevatele nõuetele. Nõukogu liige on eetiline ja aus.
12.9. Nõukogu liige peab olema Ühistu liige.
12.10. Nõukogu liikmeks ei või olla Ühistu Juhatuse liige, Audiitor, Prokurist, Laenukomitee liige, Revisjonikomisjoni liige, kriminaalkorras karistatud isik, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.
12.11. Nõukogu liige peab hoidma Ühistu ärisaladust.
12.12. Nõukogu liige vastutab seaduse või põhikirja rikkumise eest ning tema kohustuste täitmata jätmisega Ühistule või võlausaldajatele süüliselt tekitatud kahju eest.
12.13. Nõukogu liikmed vastutavad vastavalt Nõukogu pädevusse kuuluvate otsuste tagajärjel Ühistule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
12.14. Nõukogu liikme vabastab vastutusest tema eriarvamus, mis on kantud otsuse protokolli, või tema puudumine otsuse vastuvõtnud Nõukogu koosolekult.
12.15. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 5 aastat
12.16. Nõukogu pädevusse kuulub:
12.16.1. Ühistu eesmärkide elluviimine koostöös Juhatusega, panustades igakülgselt Ühistu arendamisse;
12.16.2. osaluse omandamine ja lõpetamine teistes ühingutes või tütarettevõtja asutamine või lõpetamine või välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;
12.16.3. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;
12.16.4. Ühistu kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;
12.16.5. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
12.16.6. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa;
12.16.7. ühistu laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;
12.16.8. Ühistu investeerimisstrateegia kinnitamine;
12.16.9. Juhatuse ettepaneku kinnitamine osamaksu ja sisseastumismaksu muutmise kohta;
12.16.10. Juhatuse liikmete valimine, tagasikutsumine ja nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine, vajadusel Juhatuse asendusliikme valimine ja tagasikutsumine;
12.16.11. Laenukomitee tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine. Kontrolli tulemuste teatavaks tegemine Üldkoosolekule või Volinike koosolekule ja kaebajale.
12.16.12. muude seaduses sätestatud ülesannete täitmine ja Ühistu igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute üle otsustamine.
12.17. Nõukogul on õigus tutvuda oma ülesannete täitmiseks kõigi Ühistu dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ja Ühistu tegevuse vastavust seadustele, Ühistu põhikirjale ja Ühistu juhtorganite otsustele.
12.18. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt üks (1) kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige, teatades koosoleku kokkukutsumisest ja päevakorrast ette vähemalt üks (1) tööpäev. Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 nõukogu liikmetest.
12.19. Nõukogu liige võib nõukogu koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.
12.20. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks Nõukogu esimehe hääl. Nõukogul on õigus otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata seaduses sätestatud korras, kui sellega nõustuvad üle poole Nõukogu liikmetest.
12.21. Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Sellisel nõukogu koosolekul tehtud otsused on tühised, kui nõukogu liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
12.22. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
12.23. Nõukogu võib koostada ja kinnitada täpsema nõukogu töökorra.
13. LAENUKOMITEE
13.1. Ühistul on laenukomitee („Laenukomitee“), mille ülesandeks on otsustada laenude väljaandmise üle ja aidata korraldada võlgade sissenõudmist.
13.2. Laenukomitee on kolme (3) kuni viie (5) liikmeline ja valitakse Volinike koosoleku poolt tähtajatult. Juhatus teeb ettepanekuid Laenukomitee liikme kandidaatide osas.
13.3. Laenukomitee liige peab olema Ühistu liige. Laenukomitee liige ei või olla Nõukogu liige, Revisjonikomisjoni liige ega Audiitor.
13.4. Laenukomitee liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab Laenukomitee tööd. Laenukomitee esimees ei või olla Ühistu Juhatuse esimees.
13.5. Laenukomitee tegutseb ja võtab otsuseid vastu Üldkoosoleku poolt kinnitatud korra alusel.
13.6. Laenukomitee koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks (1) kord kuus. Koosoleku kutsub kokku Laenukomitee esimees või teda asendav isik.
13.7. Laenukomitee koosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 Laenukomitee liikmetest. Laenukomitee võtab vastu otsuseid poolthäälte enamusega.
14. REVISJONIKOMISJON
14.1. Ühistul on kolme (3) liikmeline revisjonikomisjon.
14.2. Revidendi nimetab Üldkoosolek, kes määrab ka revidendi volituste kehtivuse ja revidendi tasustamise korra. Revidendi volituste tähtaeg ei või olla pikem kui kolm (3) aastat.
14.3. Revisjonikomisjon valib komisjoni liikmete hulgast esimehe, kes korraldab Revisjonikomisjoni tööd.
14.4. Revisjonikomisjoni liige peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. Revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla Juhatuse või Nõukogu ega Laenukomitee liige, audiitor ega raamatupidaja ega nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik. Revisjonikomisjoni liige ei või olla Ühistu liige.
14.5. Revisjonikomisjoni liikmel on õigus ja kohustus kontrollida Ühistu vara, arveldus- ja väärtpaberikontosid, raamatupidamisdokumente, Laenukomitee tegevust kajastavaid dokumente ning õigus nõuda selgitusi ja kõikvõimalikku abi oma ülesannete täitmiseks.
14.6. Revisjonikomisjoni ülesandeks on viia läbi Ühistu majandusaasta aruande revideerimine, koostada revisjoniaruanne ja esitada see Üldkoosolekule kinnitamiseks.
14.7. Revisjonikomisjon koostab üks nädal enne majandusaasta aruande kinnitamist kirjaliku revisjoniaruande.
14.8. Revisjonikomisjon juhindub oma töös Ühistu põhikirjast ja asjakohastest seadustest.
14.9. Revisjonikomisjoni otsused vormistatakse kirjalikult. Otsustele lisatakse eriarvamusele jäänud revidendi eriarvamus.
15. AUDIITOR
15.1. Ühistul on audiitor.
15.2. Audiitori nimetab Üldkoosolek, kes määrab ka audiitori tasustamise korra.
15.3. Audiitor tegutseb seaduses sätestatud korras.
16. ÜHINEMINE JA LÕPETAMINE
16.1. Ühistu võib ühineda teise hoiu-laenuühistuga Üldkoosoleku otsuse alusel. Ühinemine toimub seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
16.2. Ühistu lõpetatakse järgneval juhul:
16.2.1. Üldkoosoleku otsuse alusel;
16.2.2. kohtumäärusega;
16.2.3. kui Ühistusse on jäänud vähem kui 25 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud;
16.2.4. muudel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel.
16.3. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed.
16.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja selleks vajaliku summa deponeerimist tagastatakse Liikmetele nende osamaksud. Vara, mis jääb alles pärast osamaksude tagastamist, jaotatakse Ühistu liikmete vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt samadel alustel dividendide jaotamisega. Põhikiri on vastu võetud volinike koosolekul 18.10.2019.a. Põhikirja on muudetud volinike koosolekul 22.12.2021.a.